Kuidas valida aruteluformaati?

-

Aruteludisainer Margo Loor annab viis soovitust, milliseid aruteluformaate kasutaks Arvamusfestivalil tema ise.

Hea arutelu korraldamise valemi võiks üldistatult kirja panna nii: õige formaat + head osalejad + hea moderaator = hea arutelu. Õige formaat selles valemis ei tähenda muidugi mingit absoluutset õiget, vaid ikka eesmärgist lähtuvalt sobivat formaati. Formaat tähendab arutelu reegleid ehk kes mida teeb ja räägib (või ei tee ega räägi) ning mis järjekorras. Arutelu korraldaja võib ise valida ja paika panna arutelu formaadi ning seejärel leida moderaatori, kes arutelu juhtima hakkab, aga mu soovitus oleks teha vastupidi. Esmalt leida moderaator, kes on valmis osalema ka arutelu disainis, ning seejärel koos moderaatoriga valida formaat. Aegade jooksul on välja mõeldud suur hulk valmisformaate (nt paneeldiskussioon või väitlus), aga kui sobivat valmisformaati ei leia, võib alati ise loovalt käituda ja arutelu formaadi välja mõelda.

Milleks arutelule formaat?

Istume maha ja hakkame rääkima, küll ta sujub. Umbes selline on tavaline mõte nendel, kellel arutelude korraldamise ja juhtimise kogemust vähem. Nii võib ja mõnikord nii ka õnnestub, aga pigem sobib see lähenemine kohvikusse või lõkkeõhtule. Sellises arutelus kaldutakse teemast lihtsasti kõrvale, sõna saavad pigem need, kes valmis ise aktiivselt sõna haarama, ning publiku kaasamine ununeb. Kui on tahtmist teha arutelu, mis keskendub selgele teemale, kus sisuliselt on kaasas kõik osalejad ja publiku liikmed ning kus lõpuks ka mingi järelduse või tulemini jõutakse, tuleks pigem haarata formaadi-põhise lähenemise järele.

Millist formaati valida?

Maailmakohvik. Elav raamatukogu. PechaKucha. Akvaarium. Avatud ruum. Vaatlusruum. Formaatide nimekiri läheb edasi ja edasi ning võib silme eest üsna kirjuks võtta. Eriti arutelu korraldajal, kes loeb formaadi kirjeldust, kuid pole seda proovinud ellu viia ega ole omal nahal kogenud. Just seepärast soovitasingi üleval leida esmalt moderaator, kes on oma tegevuse jooksul proovinud läbi suure hulga erinevaid formaate ning oskab olla abiks õige valiku tegemisel.

Kõik algab siiski eesmärgi sõnastamisest ning siin on põhivastutus arutelu korraldajal. Eesmärgi sõnastamisest võiks eraldi artikli kirjutada, nii et siinkohal sellel pikemalt ei peatu. Lühidalt on eesmärk ühelauseline kirjeldus selle kohta, mis on arutelu-järgses maailmas teisiti võrreldes arutelu-eelse maailmaga. Eesmärgist lähtuvalt saab siis juba moderaator appi tulla ning hakata sobivat arutelu disainima, mille üheks osaks on formaadi valik. Allpool pakun välja 5 formaati, mis võiks sobida Arvamusfestivali aruteluks, olenevalt mõistagi konkreetse arutelu teemast ja eesmärgist.

Üheks formaadi osaks on sageli ka reeglid või kokkulepped, millest arutelus osalejad lähtuvad, aga Arvamusfestivali mõttes on siin elu lihtsam, sest kõik festivali arutelud lähtuvad heast arutelutavast.

Viis formaati, mis sobivad Arvamusfestivalile

Intervjuu

Ajakirjandusest laenatud formaat, kus üks osapool esitab küsimusi ja teine või teised vastavad neile. Intervjuu on huvitavam kui loeng või monoloog, kuna kõnevoorud vahelduvad sageli ning see hoiab ära monotoonsuse.

Eestis võib sageli näha, et paneeldiskussioonid muutuvad samuti intervjuudeks juhul, kui paneeli moderaatoriks on kutsutud elukutseline ajakirjanik. Ajakirjanik läheb mööda talle tuttavat rada ning hakkab läbi viima grupiintervjuud.

Tegelikult on paneeldiskussiooni puhul moderaatoril palju väiksem roll – ta käivitab arutelu, vajadusel vahetab käiku ja suunab seda, aga kõnejärg ei käi pidevalt tema ja osaleja vahet ning vestlus ei lähtu ainult tema tõstatatud küsimustest. Intervjuu puhul kehtib vastupidine – intervjueeritava(te) suhtes ei ole ootust, et nad ka ise küsimusi tõstataksid ja esitaksid või arutelu kulgu hoiaksid.. Vastutus intervjuu õnnestumise eest on intervjueerijal, kelleks intervjuu formaadi kasutamise puhul on moderaator. Tema mõtleb välja küsimused, tema esitab nii ettevalmistatud kui jätkuküsimusi kohapeal sobivas tempos ja reguleerib vastuste pikkust.

Arvamusfestivali puhul on oluliseks huvipooleks alati ka arutelu alale kogunenud osalejad. Nendelt tulevate küsimuste kaasamine (nt sli.do kaudu või muul viisil) on intervjuu formaadi kasutamisel samuti moderaatori ülesanne.

Intervjuu formaat sobib hästi aruteludeks, kus naturaalset “teist poolt” ei ole. On ainult üks või paar valdkonna eksperti ning võibolla nad ei ole kas ise väga sõnaosavad või siis vastupidi, on liiga jutukad. Intervjuu formaadi kasutamine võimaldab sellisel juhul hästi nende huvitavaid teadmisi ja kogemusi esile tuua, hoides samas turvalist raamistikku, mida kontrollib moderaator-intervjueerija.


Väitlus

Ma armastan väitluseid, sest õigesti tehtuna on väitlemine inimaju parimaid rakendamise viise. Välja on mõeldud palju väitlusformaate ning mõned neist on seejuures üsna keerukad, kuid väitluse põhiprintsiibid on üsna lihtsad ja sellisena saab neid ka kasutada. Väitluseks on minimaalselt vaja selgelt ja tasakaalukalt sõnastatud teemat, kahte eri meelt olevat osapoolt, argumenteeritud eneseväljendust ning poolte võrdsust tagavaid reegleid.

Toome ühe lihtsa näite. Väitluse teemaks on “Kas asulas tuleks piirkiirust alandada 40 km/h?” Teema tasakaal tähendab, et sõnastus on neutraalne (ei ole ühele poole kaldu) ning võimaldab mõlemal poolel väidelda ehk esitada oma argumente. Halb väitlusteema oleks “Piirkiiruse alandamine ja teised elupäästvad liikluskorralduslahendused – jah või ei?” Teema on ebaselge ja väga lihtsalt võib juhtuda, et räägitakse teineteisest mööda. Samuti on teema sõnastus juba eos kaldu, kuna sisaldab eeldust, et piirkiiruse alandamine päästaks elusid.

Piisab, kui väitluse mõlemal poolel on üks esineja – jaataval poolel keegi, kes kaitseb piirkiiruse alandamise plaani ning eitaval poolel keegi, kes on selle plaani vastu. Loomulikult võib kummalgi poolel olla ka isikute paljusus, aga siis me kaugeneme juba oma eesmärgist korraldada lihtsaim võimalik väitlus.

Väitlus toimub 7-2-7-2-7-2-7-2-10-5-5 formaadis, see tähendab et jaatav kõneleja alustab 7-minutilise sõnavõtuga. Keegi teda selle aja jooksul ei katkesta. Seejärel on eitaval kõnelejal aega 2 minutit esitada küsimusi ja repliike ning pidada jaatavad kõnelejaga dialoogi. Nüüd rollid vahetuvad – eitav kõneleja saab 7 minutit kaitstud aega ning seejärel jaatav kõneleja esitab talle küsimusi ja repliike 2 minuti jooksul. Nüüd on uuesti jaatava kõneleja kord ja kogu muster kordub teist korda. Seejärel on 10 minutit alale kogunenud osalejatega suhtlemiseks kas neilt küsimusi või kommentaare võttes ning neile vastates. Lõpuks on kummalgi kõneleja veel 5 minutit omapoolseteks kokkuvõteteks.

Moderaator jääb sellise lihtsa väitlusformaadi puhul spiikri rolli ehk ei sekku kõnedesse ega ka väitlusesse sisuliselt vaid annab sõna ning jälgib, et kõnelejad peaksid kinni oma kõneaegadest. Samuti aitab ta korraldada suhtlemist alale kogunenud osalejatega.

Väitlus sobib formaadina aruteludesse, kus eesmärgiks on teema avamine ja erinevatelt pooltelt argumentide lauale toomine, läbi analüüsimine. Lihtsa formaadiga väitlused ei vii enamasti konsensuaalsete lahendusteni. Formaadina on väitlus dünaamiline, kiirelt reageeriv ning publikule atraktiivne vaadata.

Väitluse formaadile saab põnevust lisada veel sellega, kui enne väitluse algust ning pärast väitluse lõppu esitada väitlusteemaline küsimus hääletamiseks kõikidele alale kogunenud osalejatele et vaadata, kas väitlus on muutnud osalejate meelt väitlusküsimuses.

Maailmakohvik

Arvamusfestivalil on väga oodatud formaadid, mis ei tekita lavalt osalejate ja alalt osalejate vahel selget piirjoont ehk kus kõik osalejad saavad oma mõtteid väljendada. Maailmakohviku formaat on just selline kaasav ja avatud lähenemine arutelu pidamisele. Formaadi reegleid ei ole siinkohal mõtet ümber kirjutama hakata, sest nende kohta on olemas hulk eestikeelseid materjale (näiteks siin).

Maailmakohviku formaati on Arvamusfestivali aruteludes aastate jooksul lkorduvalt edukalt kasutatud, aga võiks kasutada palju rohkem, kuna olemuslikult festivali eesmärk kattub maailmakohviku kui formaadi eesmärgiga.

Maailmakohviku formaat sobib hästi selliste teemade puhul, kus arutelu kvaliteet sõltub pigem erinevate kogemuste ja vaatenurkade paljususest, mitte niivõrd ekspertteadmise olemasolust. Seega teemal “Alkohol – kas ravida või karistada?” sobib maailmakohvik suurepäraselt, sest kokkupuude või kogemus alkoholiga on õnneks või kahjuks olnud kõikidel täiskasvanud inimestel. Kuid näiteks teemal “Akadeemilised lõhed: ebavõrdsus Eesti teaduses ja kõrghariduses” ma maailmakohviku formaati ei kasutaks, kuna paljudel osalejatel ei pruugi olla piisavat kogemust või sisulist seisukohta teema osas, et hakata laudkondades arutlema.

Liftikõnede võistlus (pitch competition)

Formaat on laenatud investorite ja ettevõtjate kohtumistest, kus ajaliselt piiratud, sisutihedate esitluste ning neile järgnevate küsimuste ja vastustega sessioonidega esitletakse erinevaid ideid või lahendusi. Liftikõnede võistluse formaati on Arvamusfestivalidel edukalt kasutatud olukordades, kus sotsiaalse probleemi lahendamiseks on hulk alternatiivseid ideid, millest ükski pole veel ennast piisavalt tõestanud. Näiteks kaaluksin seda formaati juhul, kui peaksin modereerima arutelu nutisõltuvuse teemal. Tegemist on suhteliselt uue sotsiaalse probleemiga ning domineerivaid lahendusi ei ole välja kujunenud, kuid on hulk testimisjärgus ideid (ekraaniaja piiramine, nutivabad alad koolis jne). Selliste ideede esitlemiseks ja analüüsimiseks sobikski liftikõnede võistluse formaat hästi.

Iga ideed esindab üks arutelus osaleja. Igale osalejale on antud lühike kaitstud aeg oma idee esitamiseks, näiteks 5 minutit. Soovitavalt on ette antud ka teatud struktuur ehk millest peaks selle 5 minuti jooksul kindlasti rääkima. Pärast iga esitlust on teistel arutelus osalejatel (nii esitlejatel kui alale kogunenud osalejatel) aega 10 minutit “grillida” esitlejate küsimustega. Kui ideid ja nende esitlejaid on vähem võib grillimise aega ka pikendada nt 15 minutini. Formaadi lõpus võib (aga ei pea) toimuda hääletamine esitletud ideede vahel.


Mnemoturniir / kuum tool

Tegemist on formaadiga, kus grupp eksperte üritab lahendada nende ette toodud temaatilisi olukordi. Esinejateks on kutsutud kindla valdkonna eksperdid, kellest igaühel on millegipoolest erinev vaatenurk valdkonnale. Arutelu jooksul esitatakse sellele ekspertide grupile mitu erinevat valdkondlikku kaasust lahendamiseks ning arutelu koosnebki nende omavahelisest diskussioonist, mida alale kogunenud osalejatel on põnev jälgida.

Formaadist on kaks versiooni. Esimesele puhul (Mnemoturniir) on moderaator koos arutelu korraldajaga valmistanud ette 3-4 kaasuse kirjeldust. Ta esitab need ükshaaval ekspertide grupile. Pärast kaasuse ärakuulamist saavad eksperdid aeg näiteks 15 minutit, et omavahel arutledes pakkuda välja lahendus konkreetsele kaasusele.

Teisel puhul (Kuum tool) otsib moderaator olukorra kirjeldus alale kogunenud osalejate hulgast. Keegi vabatahtlik tuleb lavale, istub kuumale toolile ning kirjeldab ekspertidele oma olukorda. Eksperdid saavad vajadusel küsida lisaküsimusi ning seejärel on neil taaskord aega 15 minutit, et omavahel arutledes jõuda lahendussoovituseni. Kuuma tooli versioon formaadist on kaasavam, kuid vajab palju moderaatori poolset julgustamist või ka eelnevaid varukokkuleppeid mõne osalejaga, kes oleks valmis oma olukorda kirjeldama ja küsimust ekspertidele lahendamiseks esitama.

Näiteks kasutaksin sellist formaati mõne koolikiusamise arutelu puhul. Kahjuks on paljudel olnud kokkupuuteid koolikiusamisega ning seetõttu võib eeldada, et alale kogunenud osalejate hulgast leiduks neid, kes on valmis kuumale toolile istuma ja ekspertidele mõnda kiusamisolukorda kirjeldama. Ekspertide gruppi kutsuks näiteks ühe KiVa esindaja, ühe koolijuhi ja ühe psühholoogi.

Lõpetuseks – kuidas mitte arutelu disainida?

Einsteini kuulus tsitaat hullumeelsuse kohta (“On hullumeelne korrata sama tegevust uuesti ja uuesti ning oodata erinevat tulemit.”) kehtib hästi ka arutelude korraldamise kohta. Kasutada ühte ja sama istume-maha-ja-hakkama-rääkima-ning-küll-sujub lähenemist aruteludes ikka ja jälle ning loota, et sealt maagiliselt tekivad väga põnevad ning publikut kaasavad arutelud ei tundu põhjendatud ootusena. Kui tahad huvitavat arutelu, mis osalejatele pikaks ajaks meelde jääb ja nende mõtlemist suunab või mõjutab, tuleb teha eeltööd arutelu disainiga ning sobiva formaadi valik on üks tähtis osa sellest disainist. 

Soovin teile mõjusaid arutelusid!


Eelmine
Värske õhk teeb mõtte vabaks – võimalusel vali kõnnikoosolek!

Lisa kommentaar

Email again: